Wednesday, February 2, 2011

Virtuaalne fotonäitus

Käesolev fotonäitus on loodud e-kursuse "Digipildid koolielus" jaoks. 5 fotograafiafänni, kelle põhitöö on midagi muud kui fotograafia, valisid välja 3 kõige paremat fotot oma portfooliost ning kirjutasid juurde, miks need fotod on kõige paremad. Sündis väike virtuaalne näitus, mis võimaldab piiluda nende kunstnike sisse.
Iga kursuse lõpus valitakse kursuslaste hulgas välja parim fotograaf, kes saab õiguse oma fotosid sellel näitusel avaldada.
1. kursus Merike Hein
2. kursus Neeme Kook
Toredaid elamusi!
Ingrid Maadvere
Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog

Neeme Kook

Et kõik ausalt ära rääkida, siis millalgi 1980. aastatel ilmus kadunud humoristilt Kalju Kassilt raamat “Teeme ise seteropilte”. Olin selle ajal keskkoolis ja üsna innukas fotohuviline. Lugesin raamatu hooga läbi ja mõeldud-tehtud – hakkasin pildistama. Sellel ajal liikus pisut ka Ida-Saksa slaidifilme. Mõte oli võimas: pildistan slaididele ja lasen suurelt ekraanile. Aga selleks oli vaja polaroidfiltreid. Just neid parasjagu müügil polnud. Pole hullu, sest Kalju Kass õpetas sedagi, kuidas ise filter valmis teha. Natuke keemiat, tublisti pusimist ja … peakski valmis saama.
Asi osutus siiski oodatus raskemaks, sest üks kemikaal, mida vajasin kandis nime polüvinüülalkohol. Aga oli parasjagu Gorbatšovi kuiva seaduse aeg. Joodi mida iganes alates liimidest kuni aknoolideni. See viimane oli suisa härrasmeeste naps. Eks mine siis kuskile kemikaalide poodi küsima polüvinüülalkoholi. Hindav-põlglikud pilgud müüjatelt mind ei häirinud, aga vajalikku kemikaali ma ei saanudki.
Järgnes paar aastat kangelaslikus Nõukogude armees ja siis veel aastake ülikoolis ja ühtäkki oli Tartu kaubamajas lai valik polaroidfitreid. Voila! Hakkasin meisterdama. Laenasin ühe projektori juurde. Tulemus mulle siiski ei meeldinud. Selgus, et kui võtta lihtalabane lastele mõeldud стереоскоп, saab hoopis parema tulemuse.
Aastad läksid, pilditegemine jäi unarusse ja need stereoslaidid vajusid tolmukihi alla. Vahel näitasin neid oma lastele, mõned korrad ka sõpradele. Üks neist pillas korra: pagan võtaks, kas siis kaasaegse tehnikaga ei saa midagi samasugust arvutis valmis nikerdada.
Ja aastad läksid endiselt.
2009. aasta kevadel murdis gripp mu korralikult lapiti. Vedelesin voodis, laps, kes oli samuti haige, hakkas painama, et tahab neid pilte sealt torust vaadata. Ja siis tuli see sõbra lause meelde. Pagan võtaks, kas siis tõesti ei saa. Tarisin rüperaali enda kaissu voodisse ja hakkasin netist uurima. Tuleb välja, et saabki. Aga siis peaks tegema sellised sini-punased pildid, mida Kalju Kass ka kirjeldas. Neid nimetatakse anaglüüfideks. Prillid tellisin Saksamaalt (noh, jah, mõni kuu hiljem jagas A le Coq neid kampaaniakorras). Tarkvara on tasuta ja fotoaparaat olemas. Praeguseks on mul kogunenud paar tüsedat albumitäit anaglüüfe.
Panin siia siis ka ühe oma esimestest piltidest. Tunnete selle kohe ära, sest värvid on tal tublisti teistsugused. Ja kelle prillid olemas (näiteks õllepakiga kaasa tulnud) võib guugeldada sõna anaglyph – luban teile võimsaid elamusi.
NB! Neeme Kook valiti kursuslaste poolt parimaks fotograafiks kursusel "Digipildid Koolielus 2".




Sunday, November 28, 2010

Merike Hein

Olen Merike, 30aastane. Lõpetanud Tartu Ülikooli infotehnoloogia ja informaatika õpetaja magistrantuuri. Töötan 7 aastat Tartu Reiniku Gümnaasiumis ja 1 aastat Tartu Raatuse Gümnaasiumis arvutiõpetajana. Tegelen arvutikoolitajana Tartu Haritlaste Liidus. Olen tegelenud mitmesuguste huvialadega – orienteerumine, suusatamine, muusika, käsitöö, kunst, kokandus.
Fotograafia juurde juhatas mind vanaisa, kes andis mulle minu esimese peegelkaamera, mille jaoks tuli pidevalt filme osta. Eesti Vabariigi algusaastatel sain esimese nö seebikarbi. Nüüd aga kasutan digifotoaparaati. Enamus minu pilte on looduspildid, sest looduses on niipalju värve ja ilminguid.
NB! Merike Hein valiti kursuslaste poolt parimaks fotograafiks kursusel "Digipildid Koolielus 1".

Merike Hein "Kosk puudesalus"

Pilt on tehtud 2008. aastal Horvaatias Plitvice järvede juures. Seda pilti arvutist vaadates meenub mulle üks Alfred Kongo maal, kus on samuti palju rohelisi toone.

Merike Hein "Horvaatia jõgi"

Plitvice järvede ümbrus on kui rohelusemaagia. See pilt meeldib mulle roheliste toonide ja vee lainetuse poolest. Pilt sai tehtud nö huvitava vaatenurgaga, sest mulle jäi suure puu oks ette.

Merike Hein "Elamus Aafrikast"


Sattusin Aafrikas Etosha Rahvusparki ja nägin seal pajusid loomi, keda Eestis kohtab ainult loomaaias, kus jääb võre looma ja inimese vahele. Aga Aafrikas - sebra oli nii rahulik ja ei lasknud end meie seltskonnast üldse häirida ning nõnda see pilt sündiski.

Merike Hein "Üllatus koduaias"

Kitsepere külastas esimese advendi hommikul minu koduaeda. Üks neist vaatas minuga tõtt.